https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-tuli-on-igavene
Kui ei teaks paremini, arvaks, et teismelise esimene jutt, arvestades seda mõttepunktide arvu, mida loo alguses leida võib.
Edasi lugedes tekib tunne, et ma eksin, st et mul oli õigus.
Kõlatud tasased kivikrõksatused elust tühjaks niristatud noodikatketena sind saatmas.
No mida ma räägin noh. Nagu, täiesti tubli teismelise jutt, mitte midagi halba pole selles vanuses kirjutaja kohta öelda.
Igatahes, mingi jorss hängib kuskil looduses ja ei mäleta midagi ja kõik on imelik ja värki ja siis on udu ja järvest tulevad white walkerid välja (ma hetkel ei mäleta, mis nad eesti keeles olid).
Anywho, siis tuleb mingi kuum (hah) piff, kes juhatab jorsi turvaliselt torni juurde, kuhu ta peab minema, et purgatooriumist ära pääseda. Üks täiesti rändom ja ebavajalik blowjob hiljem astub ta tornis tulle ja pääseb enda maailma tagasi ja siis on mingi ebaoluline plott hetkeks ja siis ta laseb ennast hullemast pääsemiseks maha ja on seal varjumaailmas tagasi. Lõpp.
Mulle selle varjumaailma stiil üldse ei meeldinud, mul oli peategelasest suva ja ma ei arvanud kunagi ei ta ohus oleks, ka siis kui white walkerid ta ümber piirasid, samuti ei olnud tal väga enda agendat, ta tegi asju enamuses selle pärast, et kuuma piffi hääl ta peas või väljaspool ta pead ütles, et ta asju teeks.
Aga ma ei heitinud seda lugu ja ma annan natuke skoori juurde lihtsalt sellepärast, et Hallaratsurid kõlavad tuusalt.
4,5/10
Kapten Viriseja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar