See hüüumärk seal pealkirja lõpus tekitab sellist pulpi vaibi. Täiega kujutan ette mingit sajandi keskosa B-filmi sellise pealkirjaga. Õigupoolest, ma ei välistaks, et selline olemas on. Aga ma ei viitsi guugeldada.
Vaatame lugu ennast ka.
Paistab, et jutt on selline huumor. Sellega on pahasti, sest mul puudub huumorimeel. Peategelase nimi on Hull Teadlane ja ta on luuletamises nii kehv, et tema üks vemmalvärss viis mitu neidu enesetapuni. Loodame, et jutt ise nii hirmus ei ole, ei tahaks ennast veel ära tappa.
Mjah. Tegu on siis sellise tüüpilise Frankensteini-loo paroodiaga. Millega on see häda, et lugu seisab püsti ühe jala peal, milleks on see, kui naljakas on. Ja huumorimeel kipub väga subjektiivne asi olema. Ma kujutan ette, et mõnele teisele võinuks see tekst naljakas olla, võib-olla isegi mulle endale mingis teises meeleseisundis. Aga praegu ei olnud. Lugesin suht kivinäoga jutu läbi. Ja nii kukkus lugu lihtsalt kokku, sest ilma selle ühe tugisambata ei jäänud midagi järele.
Ma ei tea, vaadake "Noort Frankensteini" näiteks.
Ehh.
4/10
Maskiga Laksija
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar