Peategelane on Jaan Pahmas, kellel on peas kolm häält. Ma saan aru, et need väljendasid Jaani erinevaid rolle - üks niisama, üks ajakirjanik, üks sõdur, aga see mõjus kuidagi kohmakana. Ma korraks mõtlesin, et kas need hääled on ulmeline element. Siis, et ta on skisofreenik. Aga ei, lihtsalt kirjanik oli teinud sellise valiku, et Jaani erinevaid rolle-mõtlemisviise kujutada.
Igatahes, Jaan päästab kusagil mingi neiu, keda pahad on kinni võtnud. On võitlusstseen, mis mind eriti ei huvitanud.
Hiljem läheb segasemaks. Jaan on kusagil ja ta näeb kedagi ja ma ei saa aru, kuidas, aga ta satub ühe vene ärimehe peole. See sündmuste järgnevus on selline üsna hägus. Tahaks siinkohal tsiteerida Vladislav Koržetsi luuletust "Sõnum":
Kes kunagi kuidagi kedagi,
see samuti seda ja todagi
ja kindlasti sihukest midagi
ja mitte niisama, vaid vägagi.Eks minagi kunagi midagi
ja tõtt-öelda isegi vägagi,
võib-olla ma isegi sedagi,
kuid juba on rohtunud radagi.Mu sõber, kui sinagi midagi
või kunagi kuidagi kedagi,
siis silmas pea kindlasti sedagi
ja mitte niisama, vaid vägagi.
Igatahes, Jaan üritab pinda sondeerida, teges nalja, et hahaa, tea, kas neidusid siin röövitakse. See ei aita teda üldse edasi, sest ärimehe reaktsioon on ebaselge. Siis ta läheb peldikusse kusele (btw, fraas ""veini" organismist väljutamine" kõlab kuidagi ekstrarõvedalt, thanks, I hate it) ja keegi röövib ta ära.
Jaan üritab kahvliga valvurit rünnata, aga edutult, siis tuleb välja, et Vladimir on vampiir, kes pakub võimalust saada ise ka vampiiriks, siis on veel hunnik jahmerdamist, kus tuleb välja, et Jaan oli tegelikult ikka hea. Lõppu eneseohverdus ka, sest nii on diibim.
Ehh.
Sihuke lugu, kus on mingid pikad tühjad lõigud, mingi action vahepeal toimub, aga see jätab mu täiesti külmaks. Sihuke sahmimine käib, kaklused-vampiiritapmine-värgid-särgid, aga see mõjub kuuidagi väga monotoonsena. Mind ei huvita need inimesed. Pluss see häda, mis on alati nende ulmelugudega, mis käivad skeemi järgi a-tegelt-on-üleloomulik-olend-X-päris: lugeja saab tükk-tükk maad varem aru, mis üleloomulik olend päris on, sest see on ulmelugu ja lugeja teab, kuidas sellised lood töötavad. Tegelasel muidugi on vaja suuremaid tõendeid, et jääda uskuma, et sellised olevused olemas on ja nii ta saab tükk maad hiljem aru, kui lugeja. See ei pruugi olla halb, aga kui jõle pikk osa loost on teadasaamine, et oo, kas tõesti vampiirid, ja siis veel mingi tüütu kakelung ka takka - no ei huvita lihtsalt.
No ei meeldinud see lugu mulle.
Paneme teemassesobivalt ühe vahva multika intro ka:
3/10
Maskiga Laksija
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar