Uluru

https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-uluru





Heast küljest - Austraalia aborigeenid on tegelased, keda ma olen ulmes hästi vähe kohanud. Ma olen kohanud küll tegelasi, kes seletavad, et see ja too asi on absoluut ja kui sa lähed kaugetele planeetidele, siis seal on kindlasti täpselt samamoodi, kuigi  kui sa vaatad näiteks mingit teist liiki, hullumaja asukat, või mõnd vähegi kaugemat kultuuri, siis annavad need kenakesi kontranäiteid. Ja sestap mulle sümpatiseerib, kui keegi võtab algatuseks siis hullumaja asuka loogika või bonobote ühiskonnakorra. Või siis näiteks aborigeenid, kelle kohta ma palju ei tea, aga lapsena sai loetud "Unenägude aegadest" ja seal oli päris head sellist omaenda stiilis loogikat. Nii et sellise põhjaga asja oleks cool lugeda.



Tundub küll, et peategelaseks on eurooplased (eestlased? või hoopis ameeriklased? igatahes sellised neutraalsest rahvusest peategelased paistavad olevat) ja tegelevad nad ufode uurimisega, mis on küll selline eriti üldine lähtepositsioon. Aga ma loodan, et see on petlik  ja et aborigeenid ja Austraalia on mängus kuidagi süvitsimalt sees.  Et siin on peategelane meile lähedane olevus, kelle silme läbi seda veidrust hakata läbi elama, milleni see lugu viib.





Jõle kiiresti toimuvad asjad. Tempo tahaks natuke tööd. Tegelased ronivad autosse, jõuavad vaevalt neli lauset vahetada, kui juba jooksevad täiesti juhtumisi nende teele ette emu, kes ei ole selline nagu ta paistab. Siia oleks natuke õhku vahele vaja.







Pärismaalasest tüdruk tagaistmel - ma nüüd ei tea. Tundub, et siin on see ulmekirjanduse suurprobleem, et kuidas kujutada kohtumist tundmatuga. Noh, siinkohas jäi ime paraku sündimata. See, kuidas ta suhtleb meie tegelastega - no ei lähe tööle paraku. Pluss jätab pisut kehva maigu suhu, selline pisut stereotüüpne 'lolli metslase' kõnepruuk on. Sina mammut mina nui uuga buuga. Kohati on hirm, et äkki tuleb mingi õilsa metslase stereotüüp sisse. "„Sõda rünnak sisalik Jaapan, aeg keskmine sisalik ümbrus.” samas mingil moel juba töötab. Ja see, et tüdrukul on kaheliitrine koolapudel süles, töötab ka. See hea. Aga üldiselt siiski ei tööta.



Ernsti eest kindel plusspunkt. See, et ufo-uurija on selline napakas vandenõuteoreetik, on ausalt ütelda väga loogiline. Päris normaalne inimene ilmselt väga palju ufosid ei uuriks.

"„Te peate meid läbi laskma, meil on tulnukatele ametlik petitsioon!” teatas Ernst sõdurile autoriteetsel häälel." - kuld.


See, kuidas taustal on toimumas mingisugune suuremõõtmeline konflikt-sõda ja meie tüübid on kõrbes ja on hästi segane, et mis täpselt, see on hea. See mulle meeldib.



Ma lootsin loo algusest saati, et ufod on siin selline pettekiht, et tegelikult on mingi muu värk käimas, aga no asja leiavad üles tüübid, kellel on oma obsessioon ja kes siis seda oma vaatevinklist tõlgendavad. Vist on nii? Ma pole päris kindel.



Mulle meeldib see lähenemine, et tulnukad on eurooplased, kes on Austraaliasse sisse sõitnud.  Iseenesest väga loogiline. Ja et aborigeenidel on oma värk seal all käimas, omad süsteemid abstraktsioonikihid, oma tehnoloogia. Veidike segaseks see värk jääb, nii et ma pole kindel, kas ma õigesti aru sain.



Ma ei tea kas madu ja sisalik kui x ja y telg siin midagi juurde andsid. Tundub natuke forsseeritud. Samuti tekib veidi see küsimus, et kui aborigeenidel on mingi ürgvana tehnoloogia, siis miks nad midagi ette ei võtnud, kui eurooplased nad rämedalt läbi nussisid. Aga jällegi, ma olen veidi segaduses, ja mitte nagu heas mõttes, et oh, asja saab mitmel moel tõlgendada, vaid mulle tundub, et ma oleks pidanud sellest kõigest aru saama, aga minu ja autori vahele jäi selline kommunikatsioonihäire.



Ühesõnaga, omad vead sel lool on, aga ta on päris sümpaatne lugu.



4/5



Maskiga Laksija.