Peategelane peab kohvikut kusagil vaikse Norra fjordi ääres, kus ei ela mitte suurt kedagi.
Selle kõrvalt teeb ta arvutiga tööd, aga millegipärast teeb ta seda tööd teisel korrusel kontorist, mitte kohvikuruumis, mis minu arust teeks asja lihtsamaks (ehk siis ta ei peaks kogu aeg käima vaatamas, kas keegi tuli või mis nad tahavad ning ei peaks pidevalt kuulatama, kas keegi on tulekul, isegi muusikat saaks kuulata). Ma muidu eeldan, et põhjus, miks see on teisel korrusel, on see, et ta saaks oma kontori aknast vaadata, kui plot tuleb.
Kummitab, aga see on tšill. Vahepeal juhtub mingeid asju, aga miski ei tundu oluline. Kirjeldatakse põgusalt, möödaminnes, otsekõned on vähe. Midagi pole öelda ka, sest midagi ei ole huvitavalt kirjeldatud. "Päevad veerevad nagu värvilised herned". Ma ei tea, mida see tähendab. Kiiresti? Aeglaselt? Põnevalt? Igavalt? Ma ei tea värvilistest hernestest midagi.
Jeesus Maria kui igav jutt. Ma eeldan, et ta sai selle koha sellepärast, et seal ei olnud midagi halba? Aga midagi muud ka ei olnud.
See oli nii igav, et ma ei ütle rohkem midagi ja hinnet ka ei pane.
Kapten Viriseja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar