Sierra

https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-sierra
Impulss esimestest ridadest: mingi kuradi sõdur, aa, ta on kosmoses ka, actionstseen, tundub, et eestlane ka - kas midagi standardsemat ei leidnud? See, et peategelane on kosmose-eestlane, ei lähe eripärana kirja. Eestlased kosmoses on praeguseks meie maal juba väga igapäevane.

Teine impulss - oot, neil on kõigil sellised nimed. Pääv ja Lehtla ja Kas see on mingi alternatiivajalugu, kus Eesti jäigi paganlikuks? Selline Lembitu kosmoses? Midagi "Frenchi ja Koulu" taolist? Siit võiks ehk midagi tulla.

Kolmas tähelepanek - kõigil neil tegelastel kirjeldatakse välimust, muud eriti mitte. Ühtedel on ühtmoodi juuksed, teistel teistmoodi. Põhjust tegelastest hoolida veel ei ole, aga äkki tuleb meil kollektiivne seksistseen, kus karutaoline mees hakkab mustade kräsus juustega tüüpi koinima - sel juhul, tunnistan, on välimuse kirjeldus asja eest. Jään ootama.Nii, mis edasi. Mingi võitlus on toimumas. Mängus on keegi KPR. Lühendi lahtikirjutamisel oleks lugeja võinud aru saada, mis see KPR on ja ehk oleks see andnud mingeid vihjeid, et mis üldse toimub ja miks see kõik üldse. Aga autor ei ole lühendit lahti kirjutanud. Jääb mõistatuseks, miks see lahing siin toimub.

Lugu on umbes veerandi peal, kui me jõuame mingi vaatepunktini, mis annab meile aimu, mis toimumas on. Siiani oli tegu mingi klipiga tundmatuks soovida jäävast action-arvutimängust, kus punast värvi tiim võitleb sinist värvi tiimiga ja meid peab see miskipärast huvitama.Aga okei, nüüd oleme me Karelli peas ja kuigi pisut kohmakalt tehtud, saame me aimu, mis siin toimumas on. Et eliitsõdurid, kelle kehades on neid tavatraumadele immuunseks tegev spetsaine, ja kes on kaugel planeedil lõksus. Hea küll. Sellest võib asja saada küll.Nüüd tuleb välja päris mitmeid plaane. Mul on tunne, et see, et Rabakaev on nõus end vangi andma, oleks potentsiaalselt karakteriehitamine, aga siin sajavad kohe kaela mingid muud plaanid, mingi mänguasi, Miroša on vist vaenlaste boss? Infot tuleb nüüd päris palju korraga kaela. Nii - nüüd tuleb dilemma - kas jätame haavatud kaaslased maha ja üritame põgeneda või mitte? Väga hea. Midagi siin on.

Oh, õnneks jõuame tagasi Rabakaevu pähe - kuulge, siit võib isegi karakteri saada. Ühesõnaga, valmistutakse actioniks. Vaatepunkti vahetus. Miroša on mulle ausalt ütelda tunduvalt sümpaatsem kui need onnis pesitsevad actionfilmitegelased. On nagu inimene, mitte propagandafilmi kangelane. Kuigi mul on kahtlus, et lugeja peaks siin olema nende hütis istuvate supersõdurite poolt. Nad on sellised eriti isased, (isegi too emakaga tüüp). Machod. Kohe tormavad välja ja võidavad vaenlase seltsimees Stalini/Ameerika ja vabaduse/Pätsu/libertaarluse/muu (jooni õige alla) nimel. Sest nad on üksi paljude vastu ja järelikult kangelased.

Okei, pean tunnistama, et see iskoniti värk - et kui sa keskendud, siis teevad kuulid ainult haiget, mitte ei haava - on päris äge motiiv. Ja selliste tüüpide väljamurdmine ka potentsiaalselt päris lahe.Minu arvamus sellest loost on paranemas. Eks ta veidi selline camp lugu ole. "Tema murdumatu tahe ja iskonit püsisid. " - ma täitsa usuks, et selline rida sobiks kenasti Suure Isamaasõja sangari kangelastegude kirjeldusse.

(nilbe asjassepuutumatu kõrvalmärkus, mida panna valestilugemise gruppi - "Rabakaev ja Lehtla olid jõudnud metsaservale ja võtnud käsikiimluses maha mitu korravalvurit")

Aga kohati on need actionstseenid, nüüd kus meile on reeglid selged, päris sümpaatsed. Et näiteks kui tegelane lõdvestub või üllatub või urineerima läheb, on ta haavatav. Sellega on mängitud ja selle eest plusspunkt. Ja Karellil tunduvad olevat vähemalt mingid erilised oskused, mis teda teistest eristavad - pole küll nii hea kui isikupära ja karakter, aga midagi ikka.

Nii. Lõpus tuleb ka süžeepööre. Mis ei ole iseenesest paha, aga jällegi, kohmakalt teostatud. Selline 'tegelikult oli nii' seletus, siin on traagelniidid päris korralikult näha.

Okei, kokkuvõttes on siin loos sümpaatseid hetki ja põhimotiiv on äge. Sellise päris hea elevator pitchiga. Võiks olla hea lugu. Aga ei ole. Teostus on nõrk. Kohmakas. Tegelastel pole eriti iseloomu peale selle, et nad on kõvad isased ja maru kangelaslikud. Rabakaevul nagu midagi on, aga see jääb ka selliseks tooreks. Samas, väljamurdmisactionstseenid on päris head, loetavad. Kebensit polnud ka, nii et see, kellel mis värvi juuksed on ja kes on karu moodi, jäi ka kuidagi tühjalt rippuma. 'Lembitut kosmoses' ei olnud ka, aga eks see olnud ka pigem minu isiklik uit.

Hinne: 2.5/5.
Maskiga Laksija