https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-pea-kulmkapis
Pärast seda kui covid-19 välja ilmus, üritasime selle blogi kaaskannatajaga talveunne tagasi jääda, aga no üldse ei jaksa enam magada. Tuleb aegamööda koos ärkamisega üritada Reaktorile järele jõuda, mis nii hoogsal sammul edasi tuleviku poole on jõudnud astuda. Maskiga Laksija peab ennast veel punkrist välja kaevama, mina targa inimesena valisin hibernatsiooniks siiski magamistoa.
Aga hakkame aga hooga pihta, äkki kui üks asi on ühel pool, hakkab veri tasapisi soontes ka soojenema ja sõrmed järgmiste jutustuste peale sügelema.
Et siis "Pea külmkapis".
Ma julgen pakkuda, et see ei ole seotud "naised külmkapis" troobiga. Võiks, mulle meeldivad metasemad asjad.
Algus on nii stereotüüpne sitt algus, nagu eesti ulmele kohane - mingi mõttetu mees mõtleb oma tüüpilisi igavaid mõtteid.
Tähendab, me teame, et ta on mees, sest autor ei ütle, et ta on naine ning ta joob õlut ja läheb öösel oma naise koostatud dieeti rikkuma. Siinkirjutaja jätkab samas oma traditsiooni eeldada, et peategelane on naine, kuni pole öeldud vastupidist. Tegu on niisiis lesbilises suhtes oleva traditsiooniliselt maskuliinsete omadustega naisega.
Külmkapis on pea, mis on mitte null-üllatus vaid miinus-sada-üllatus, sest vt pealkiri. Tegu on, nagu selgub, abikaasa poolt mõrvatud perverdiga, sest abikaasa on deemon. Kõik on hästi casual, mis on vähemalt esialgu sellise igavuse ja maailmatunnetuse loomise okeil vaheseisundil. Peategelasest lesbi läheb toob õuest perverdi keha ära, näeb möödaminnes zombit ka.
Nad otsustavad surnud tüübi liha peategelase emale kinkida, sest.............. miks mitte, I guess....?
See on kõik, jutt on läbi.
Otseselt midagi vastu ei hakanud, aga eks see oli ka sellepärast, et mitte midagi ei juhtunud. Ma ei tea, ega siis midagi öelda ka ei ole rohkem. Meh.
4/10
Kapten Viriseja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar