Postapo. Tartu. Mingi tüüp elab telemasti otsas.
Tuleb naine. (Ühelt poolt.) Teevad rõvedat kebo.
Siis on monoloog, kuidas naine ellu jäi.
Sündmus (suure algustähega) pani kõik kebo tahtma ja Naine tappis rändom tšikke, et kõik kebo endale saada.
Siis on monoloog, kuidas mees ellu jäi.
Ta oli masti otsas mitu päeva ja pärast kohtus Naisega. Kuna nad teevad kebo üksteisega, siis nad ei pea käima ringi ja kedagi teist otsima ja möödaminnes kuidagi ära surema. Miks nad muul kui kebo ajal koos ei tohi olla, pole ma päris kindel, võibolla nad muidu muud ei teekski.
Raadiosaatja ütleb, et Paldiskis on mingi värk, nii et nad sõidavad Paldiskisse, kus tulnukad nad oma laeva panevad ja minema sõidavad.
Lõpp.
Ma ei saa absoluutselt aru, mis selle jutu mõte oli.
Kui rõveda kebo kirjeldamine, siis palju õnne.
Üks kõike ebaloogilisemad postaposid, mida ma lugenud ja näinud olen, ning ma ei räägi siinkohal kebost, vaid toidust ja peavarjust ja muust säärasest.
Lõpp oli nii meh kui üldse olla annab.
3/10
Kapten Viriseja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar