Ilu kohutav jõud - Helju Rebane /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-ilu-kohutav-joud

Ma ei ole karantiinis olles nii geniaalne oma arvustamises kui tavaliselt, aga praegusel raskel ajal tuleb lugejal sellega leppida. Ei ole raske öösiti paljaste kätega jänesed püüda ja vabal ajal üritada nende kontidest antenni ehitada, et piisavalt internetti kinni püüda, et Reaktorit lugeda, eriti kui Maskiga Laksija muud ei tee kui kusagil nurgas laksib. Mu kaval plaan on, et ma jätan kõige pikemad lood talle, et ma ei peaks nendega ise tegelema, nii et ma loodan, et ta teada ei saa, et ma selle siin välja ütlesin.

See oli vaikne, Itaalia kalmistuid meenutav surnuaed.

 

Vihje teistele kirjanikele: eestlased üldiselt ei tea, millised on teiste riikide kalmistud.

Lisaks ma mõtlen kui tore see on, et meil on surnuaia jaoks kaks erinevat sõna. Mõtle kui peaks kirjutama, et see oli Itaalia surnuaedu meenutav surnuaed. Kohmakas ju.

Et siis.

On teine planeet, mis sarnaneb väga palju Maaga. Seal on surnuaed, kus hauasammastel on täiega megaseksikate piffide pildid, aga üldiselt on linn mahajäetud. Peategelane leiab ühe ellujäänud täiega pandava tšiki. Ma mõtlesin juba varem, et kui autori nimi on Helju, siis ta peaks ikkagi olema naine, aga ta kirjutab millegi poolest nagu mees. Mitte, et ma arvaks, et see oleks oluline või see oleks alati märgatav, aga miski on kummaline.

Igatahes, peategelane ja Pandav Piff nimega Alviira räägivad sama keelt, sest, nagu ikka, põhjused. 

Mul on taaskord tunne, et see on paroodia. 

Ma armastan sind! Armusin esimesest silmapilgust – nii, nagu õige armastus olema peabki. Imelik, ma olen juba kolmkümmend kaks aastat vana ja mõtlesin, et olen armastust piisavalt kogenud... Alles nüüd mõistan: tuhkagi!“

...

„Olen valmis oma elu sinule ohverdama! Oo! Alviira!“

....

„Oled luuletaja. Romantik... Sinu armastusest äraütlemine poleks vist tark tegu...“

Jeesusmaria. Yeah, ma olen suht kindel, et autori näol on tegu on meesterahvaga. Põhimõtteliselt on mul selle lugemise peale ainult üks kommentaar.

Selle avaldamine on juba peaaegu kuritegu. Samas on see piisavalt halb, et olla naljakas, nii et selle lugemisest kahju ei olnud.

4/10

Kapten Viriseja

Ristsõnamõistatus - Helju Rebane /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-ristsonamoistatus

Nii, olles tarbinud teataval määral alkohoolseid jooke olen valmis raske ülesandega jätkama. Nagu ikka, ajastame selle mingiks müstiliseks tuleviku kellaajaks, et keegi ei saaks alibit nõuda.

Kuna blogi näitab uuemaid postitusi esimesena, siis ma võin küll öelda, et see on see, mida ma viimane kord plaanisin arvustada, aga see pole enne relevantne kommentaar kui ajaliselt eelmist postitust lugedes.

Ohjeesus, tundub, et ma tegin vea. Mida lühem jutt, seda raskem on midagi öelda. Ja see, et see on halb, ei aita ka väga palju, sest kuigi tavaliselt on seda lihtsam kirjutada, mida halvem lugu, siis kui sisu on hästi vähe, siis see ei väga ei aita.

Peaks ilmselt kas rohkem või vähem jooma, praegune seisund on selline ambivalentne. Mida ma kohe öelda oskan, on see, et kas toimetajal jäi see üle käimata või ta oli ka joonud, lihtsaid vigu on hästi mitu.

Kokkuõttes võib öelda, et kogu jutt on saast ja ei ole väärt aega, mis selle lugemisele kulus, olgugi see megalühike.

Jooge parem selle asemel. Kas alkoholi või taimeteed, vahet pole, kõik on parem kui selle lugemine.

Proosit.

1/10

Kapten Viriseja

Kehavälised - Meelis Looveer /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-kehavalised

Oh ei, ma vaatasin, et hea lühike jutt veel, aga siis ma kogemata võtsin vale akna lahti ja avastasin seda alles pärast päris mitme lõigu lugemist ja nüüd ma olen sunnitud hoopis seda juttu arvustama :(

Stiil on hästi sitt, aga sedamoodi nagu see oleks meelega nii tehtud, seega ma otsustasin, et see pole sitt vaid geniaalne.

Algab kenasti actioni ja mõistatusega ka. Kohe hakkavad asjad toimuma, aga ei meie ega peategelane ei tea, miks. 

"Me koos röövisime ju Chatham´i juveelipoodi!"

Nii. See on üks asi, mida on kõigile hea meelde tuletada, sest see kordub pidevalt.
Esiteks pole see seal ülakoma. See on rõhumärk. See on ülakoma: ' 
Tundub võibolla ebaoluline. Aga sama hästi võiks ju punkti ja koma segi ajada, mõlemad on väikesed kribud kirjavahemärgid. Lisaks proovige rõhumärki ülakomana kasutada sõna järel, mille viimane täht on "e". Lase käia. Proovi. 

Ja veel. Lihtsalt öeldes käib ülakoma võõrnimede käänamisel üldiselt ainult siis, kui häälduse ja kirjapildi puhul erineb sõna lõpp liiga palju. 
Muidugi on siin erandeid ja täpsustavaid reegleid ka. Lisaks võib lugeda EKIst.
https://keeleabi.eki.ee/viki/Ulakoma.html

Tl;dr: See pole ülakoma ja seal ei käi ülakoma ning kahjuks ei tee kaks miinust siinkohal plussi.

Siis tuleb stseen nr 2, müstika muutub minimaalseks ja raske on teeselda, et tegu oli sellise hoogsa meelega üle võlli keeratud looga ja et äkki see ongi lihtsalt sitt stiil. Jutt tundub talutav, aga nagu vaataks CSI 20ndat hooaega, keegi ei ürita enam ammu midagi head teha, tuleb lihtsalt õigeks kellaajaks midagi kokku kirjutada ja kokku filmida. See on kusjuures asi, mis on huvitav. See on hästi filmilik lugu visuaali poolest, aga see visuaal on sitt.

Siis on üks vahva hetk, kus tuleb mees oma kihlatu juurde ja nii möödaminnes mainib, et tal on hommikust täielik bläkout (sic). Kui minul oleks paaritunnine mälulünk, siis ma läheks otse EMOsse, aga ma olen natuke hüpohondrik ka võibolla.

Vahepeal on selline lollus, kus räägitakse ühe lõiguga ära peategelase taust ja olevik, mis on 100% ütlemine, mitte näitamine. Või, noh, see näitab, aga ainult seda, kuidas mitte kirjutada.

Raske on kirjutada ilma spoilimata ja ma ei viitsi spoilida. Üldiselt võib asja kokku võtta nii, et jutt pole eriti loogiline, tegelased on klišeelikud ja ühedimensionaalsed, stiil on sitt, aga kui hästi palju vaeva näha, siis saaks selle ideega mingi päris jutu isegi teha.

3,5/10

Kapten Viriseja

Lisa nr 1

Erinevad viisid, kuidas kirjutada ühes jutus kohanimesid:

Chatham´i
Chithami
Chantam´i

Täiskuu - Tia Navi /kv

 Minuni jõudsid kuuldused, et hoolimata sellest, et olime Reaktoriga järje peale jõudnud, jätkas see ilmumist.

Suurest šokist palkasime küll ka vahearvustaja, aga ta läks pärast raha kätte saamist viskitünni sisse tagasi ning kuigi me üritame teda sakummiga välja meelitada, on raske öelda, millal see õnnestub.

Seega olen suurima kurbusega taas karantiinist välja roninud ning kirjutan neid ridu kuuvalgel ööl söega kasetohule, öökull truult kõrval ootamas, mil ta saab kandamiga lähima postkasti juurde lennata, kus pakk pärast üle mere purjetamist lähimas internetikohvikus avatakse ning anonüümselt blogisse ümber trükitakse.

Nõndapalju siis kõrvlistest asjadest. Läheme siinkohal aga kodumaise kultuuriga edasi.

https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-taiskuu

Hästi igav algus, aga juba on positiivne teada, et jutt on lühike. Ega ma muidu sellega alustanud poleks.

Mingi tšikk (ma eeldan, et ta on tšikk, kuigi seda ei öelda, aga seekord ma olen 99% kindel, et ta päriselt on ka) läheb trenni. Sõidab tund aega autoga kusagile metsa. Kuna jutu pealkiri on "Täiskuu", siis ta ilmselt on libahunt. Hea spoiler, düüd.

Mind häirib kõige rohkem see, et on kirjeldatud, kruusateel on suured lombid ja teda "võttis vastu metsa niiske ja vali müha", aga sama ajal "samblikud, okkad ja kanarbik krõbisesid jalge all". Ses suhtes, et ma olen metsas käinud. Kui seal on niiske, siis ükski samblik ei krõbise su jalge all. Kanarbik krõbiseb võibolla siis kui see on ära kuivanud ja väljas on kuiv. Ja okkad ei krõbise üldse.

Kuna juttu on emasest libahundist, siis ta muidugi leiab metsas isase hundiga, kellega nad Teevad Seksi, sest..... Põhjused.

Ma õpin arvustamise käigus nii palju. Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Iseenesest võib see aeg jutus olla, kuigi see ei tundu tõenäoline, aga eks meie talved on aina lumevaesemad. Lisaks on hundid enamasti monogaamsed ja ei otsi uut partnerit muidu, kui varasem peaks surema. Aga on muidugi võimalik, et tegu on mõne noore või õnnetu hundiga, kes on üksik, aga no hea on vähemalt teada, kuidas see värk käib. Vähesed loomad paarituvad suvalisel hetkel ja for the lulz. Paaritumisest lähemalt rääkides, siis huntidel on seesama värk nagu koertel, et pärast seda esimest põgusat doggy style osa pöörab isane ennast ümber ja siis nad on 5-20 minutit (või kauem) ütleme niimoodi ümbernurga, et tagumikkupidi üksteise vastas kuni bioloogia juhtub ja nad saavad üksteise küljest lahti.

Selle järgi võiks kirjelduse põhjal eeldada, et peategelane sai metsas kokku teise libahundi, mitte suvalise metsloomaga. Ma loodan, et lugeja on tänulik, et ka tema sai koos minuga mingil määral haritud, kuigi kindlasti vähem kui mina. Ma lugesin näiteks selle kohta ka, kuidas emased urge teevad ja et optimaalne hulk hunte põdra mahavõtmiseks on 4.

Siis läheb peategelane, keda pole identifitseeritud, aga kes on õnneks või kahjuks 99% naine, tagasi koju. Kõik.

Suht mingi jura on. Rõve ei ole, vastu ei hakka, aga ma juba unustan selle lugemist, kuigi ma just lõpetasin. Mõte tundub olevat see, et kui libahunt olles suhte kõrvalt juhuseksi harrastada, siis see on okei. Ma muidugi ekstrapoleerin siinkohal, sest võib ju olla, et neil on partneriga see teema läbi räägitud ja kõik on okei, aga lihtsalt see, kuidas ta ütles mehele, kes viibis ta korteris ja kes tõenäoliselt oli ta partner, et ta läheb trenni, viitas sellele, et mees ei tea, et ta läks libahuntima ja noh.

Mis siin ikka. Ega mul selle jutu kohta midagi rohkem öelda ei ole.

3,5/10

Kapten Viriseja

L-Gluon - Meelis Kraft / if

https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-l-gluon

Ma tulen viskitünni seest, mind kutsuti, sest ma olen nii ägeeee... xoxo

Mind kutsuti siia blogisse kirjutama. Ma nüüd kirjutan:

Keegi on planeet või midagi, siis mingid tüübid räägivad. Suht teadusvõõras tundub ka olevat. Siis tuleb mingi "Sümpoosiumi" fanfic. Kurat nad nii kaua räägivad?

Peab guugledama, kui suur on Fiat Punto. 

Umbes nii suur.

See lugu on väga halb.

Ma rohkem ei tahagi midagi öelda.

Tegelt mulle lihakäntsakad meeldisid.

2/10

Idee Fix

Valgus pimedusest - Tim Hornet /ml

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-valgus-pimedusest

Ma vist selle jutu eelmist osa olen lugenud? Ei, tegelikult üle-eelmist? Ma eelmist osa praegu ei loe, vaatame, kuidas see eraldiseisvana töötab. 

Tegelikult, soovitus - kui lugu on mitmes osa seeriast ja arusaamine oleks lihtsam ja parem, kui alustada esimesest osast, siis äkki panna loo juurde link, et näe - lugu algab siit? Võinoh, võib-olla see kõik töötab eraldiseisvana ka, lihtsalt samad tegelased korduvad, ega sa pea kõiki Ämblikmehe koomikseid alates 1962st aastast läbi lugenud olema, et Tom Hollandi viperusi vaadata saaks. Aga eks me näe.

Autoril on praegu teistega võrreldes täiesti ebaaus eelis - nimelt ma mäletan, et mulle hakkas eelmise loo lõpuks Skräppy meeldima, nii et ma alustan lugu juba nii, et mul pole tegelastest ükskõik. See on päris hea.

Mu jaoks see lugu tegelikult töötab. 

Alguses on selline nägelus mõttetul teemal -  kuidas nimetada tühjasid hooneid, kas järjest või kuju järgi. Sihuke üldine loba. Joss Whedon teeb midagi sellist. Tarantino teeb ka, aga teistmoodi. Mõneti riskantne lähenemine, mõnele võib meeldida, aga ma tean ka inimesi, kellel on tunne, et Whedoni stiil on liiga sagedaseks läinud ja that shit aint cute any more. Ma ei oska ise hetkel seisukohta võtta. Eh. 

Saame kerge actionstseeni, kus Skräppy ja Tom võitlevad automaat-automaadiga, mis tuleks nagu mitmest arvutimängust tuttav ette - mis pole siinkohal paha, siinkohal see isegi töötab.

Ja siis toimub kokkupuude Skräppy minevikuga. 

Tegelikult meenutab see mulle väga seda, kui sa mängid mingit rollimängu ja su tegelasel on taust ja siis  (lõpuks! sa ootasid seda! ja lõpuks see juhtub!) toimub mingi tegevus, kus taust sulle järgi jõuab ja sa saad teistele rääkida, et vaadake,  orkid tapsid mu vanemad ja sellest ajast saati on mul orkikirves pähe löödud, mis töötab antennina, mille kaudu ma orkide raadiot kuulen. Mis on nagu sümpaatne kohati, aga kohati on ka veidi selline valemi järgi tehtud tunne. Ma ei teagi. Tegelikult vist päris hästi tehtud, ma lihtsalt kuidagi väga ei lähe kaasa hetkel.

Aga jaa, ma arvan, et siin tuleks need lingid ikkagi panna, et hakka siit lugema.

6.5/10

Maskiga Laksija

Oh, lõpuks oleme jõudnud reaktorile järele ja tundub, et kõik lood, mida kavatsesime arvustada, on arvustatud.

Õues mängimine keelatud - Kadri Umbleja /kv

Peategelane on laps, kes elab koos vanematega kaevandusasteroidil ja kellele meeldib hästi pikalt-laialt heietada igast asjast, mis parasjagu teemaks on. 

Seal on hästi ohtlik, sest korporatsioonidel on pohhui, seega saavad kaevurid kogu aeg surma ja see on tavaline.

Siis ükskord varises kooli osa täitev koobas/kapsel kokku ja enamik lapsi, kaasa arvatud peategelase õde, said surma ning tema ise jäi jalgadest ilma.

Kuna ta on kosmoses sündinud, siis ei saa ta vanemad kunagi sealt ära minna, sest ta ei saaks gravitatsioonis hakkama ja nüüd peavad ta vanemad kogu ülejäänud eluks sinna asteroidile jääma koos vigase lapsega.

Ma ei mõista seda juttu.

See on talutavalt kirjutatud, kuigi heietab waaay liiga palju ning emotsioonid on hästi, mm, vaevalt mainitud; neid ei näidata peaaegu üldse ja seega ei avalda need eriti palju mõju. Kui see oleks kirjutatud mitte selle lapse mõtetes ümberjutustusena vaid seda kõike oleks eemalt näidatud, oleks see ilmselt palju tugevamalt mõjunud ja võimalik, et jutuna toiminud. Praegu jäi kõike väheks.

3/10

Kapten Viriseja