Peategelane on laps, kes elab koos vanematega kaevandusasteroidil ja kellele meeldib hästi pikalt-laialt heietada igast asjast, mis parasjagu teemaks on.
Seal on hästi ohtlik, sest korporatsioonidel on pohhui, seega saavad kaevurid kogu aeg surma ja see on tavaline.
Siis ükskord varises kooli osa täitev koobas/kapsel kokku ja enamik lapsi, kaasa arvatud peategelase õde, said surma ning tema ise jäi jalgadest ilma.
Kuna ta on kosmoses sündinud, siis ei saa ta vanemad kunagi sealt ära minna, sest ta ei saaks gravitatsioonis hakkama ja nüüd peavad ta vanemad kogu ülejäänud eluks sinna asteroidile jääma koos vigase lapsega.
Ma ei mõista seda juttu.
See on talutavalt kirjutatud, kuigi heietab waaay liiga palju ning emotsioonid on hästi, mm, vaevalt mainitud; neid ei näidata peaaegu üldse ja seega ei avalda need eriti palju mõju. Kui see oleks kirjutatud mitte selle lapse mõtetes ümberjutustusena vaid seda kõike oleks eemalt näidatud, oleks see ilmselt palju tugevamalt mõjunud ja võimalik, et jutuna toiminud. Praegu jäi kõike väheks.
3/10
Kapten Viriseja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar