https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-ristsonamoistatus
Nii, olles tarbinud teataval määral alkohoolseid jooke olen valmis raske ülesandega jätkama. Nagu ikka, ajastame selle mingiks müstiliseks tuleviku kellaajaks, et keegi ei saaks alibit nõuda.
Kuna blogi näitab uuemaid postitusi esimesena, siis ma võin küll öelda, et see on see, mida ma viimane kord plaanisin arvustada, aga see pole enne relevantne kommentaar kui ajaliselt eelmist postitust lugedes.
Ohjeesus, tundub, et ma tegin vea. Mida lühem jutt, seda raskem on midagi öelda. Ja see, et see on halb, ei aita ka väga palju, sest kuigi tavaliselt on seda lihtsam kirjutada, mida halvem lugu, siis kui sisu on hästi vähe, siis see ei väga ei aita.
Peaks ilmselt kas rohkem või vähem jooma, praegune seisund on selline ambivalentne. Mida ma kohe öelda oskan, on see, et kas toimetajal jäi see üle käimata või ta oli ka joonud, lihtsaid vigu on hästi mitu.
Kokkuõttes võib öelda, et kogu jutt on saast ja ei ole väärt aega, mis selle lugemisele kulus, olgugi see megalühike.
Jooge parem selle asemel. Kas alkoholi või taimeteed, vahet pole, kõik on parem kui selle lugemine.
Proosit.
1/10
Kapten Viriseja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar