Inferna - Eeva Jeletsky /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-inferna

Selline müüdi-muinasloo moodi jutt. See poleks iseenesest halb, aga tundub, et selle asemel, et olla jutt Heraklesest, on see jutt kõigist Olümpose elanikest ja nende sugulastest-tuttavatest. 

-küsisin oma vanaema Triakise käest, kes alati kõike teab. Tema rääkis, et Sügaviku valitsejanna Inferna on oma õe Terrestra pulmadest saadik tolle peale vimma kandnud, sest tahtnuks ise Tempestase kaasaks saada, kuid et Tempestas eelistas  tema õde, pidi ta Profanuse ja tolle valdustega leppima. Tollest ajast saadik on ta vimma kandnud, kättemaksu haudunud ja seda ette valmistanud. Ka siis, kui ta oma tütre Noktiperta-

Nii palju infot ja nimesid ja müüte järsku korraga ja see pole veel kõik!

Müütidel on see natuke lapsikum tunne ka küljes, mis on muidugi täiesti isiklik virisemine, aga no mida ma siin muud ikka teen. Mulle noorena säärased jutud meeldisid küll, aga see oli kunagi ammu.

Ega oskagi midagi kosta selle kohta. Ma lahingu kohti lugesin natuke diagonaalis, aga ma olen väsinud ka. Müüdi kohta natuke liiga pikk, siit-sealt saanuks rahulikult kokku võtta, aga jutul oli oma sisemine loogika olemas ja sellena, mis ta oli, iseenesest töötas ka.

6/10

Kapten Viriseja

Toonela õiglus - Tim Hornet /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-toonela-oiglus

"Rehepapi"-laadne jutustus, kus saavad kokku koerakoonlasest kõrtsmik ja salaja ristisõdijate poolel olev Solomon, kes suundub kohaliku nõia juurde. Täitsa sujuv lugemine, paar nalja on natuke liiga pingutatud, aga üldiselt vahva.

Millegipärast hüppab autor järsult peategelasega Toonela metsa vahele, selle asemel, et sinna sujuv üleminek teha. Oleks paarist lausest piisanud. Nii tegi ta kogu selle kõrtsis oldud osa täiesti kasutuks, sest seal mõeldud taustainfot andnud mõtteid võinuks Solomon mõelda ükskõik kus. Koerakoonalne ei andnud talle isegi mingit kasulikku infot. See oleks palju parem jutt olnud, kui seda hüpet poleks olnud.

No igatahes jõuab peategelane läbi metsa ja sõidab surnud vaimuga Toonela nõia juurde, kus on täiesti lambist labane peerunali, mis ei sobi sinna absoluutselt. Nõiaepisood oli liiga lühike ja tahtnuks rohkem lahti kirjutamist, lõpp oli pisut segane, ma pidin üle lugema, et olla kindel, et ma sain õigesti aru. Taustmaailm koos maagiaga oli küll enam-vähem selline tavaline eesti mütoloogia, aga tundus elus ja usutav ja põnev. Muidu tundus, et autorit huvitas kõrtsmik, kel jutu seisukohalt erilist olulisust ei olnud, palju rohkem kui Maarjamaa tugevaim nõid, kellega jumalasulane Kristuse armust võitlema läks. Seda balanssi võinuks vähe rohkem taga ajada ja kasvõi rohkem tegelasi lisada, autorile meeldib nagunii omanäolisi tegelasi oma juttudesse sokutada. Üldmulje oli ikka pigem positiivne.

6.5/10

Kapten Viriseja

Surmaluuletus - Kadri Umbleja /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-surmaluuletus

Mineviku Jaapan, toimumas on massiline hukkamine, sest võimuvõitlused. Autor teab teemat hästi, mis on probleem, sest mina ei tea. See on vahepeal õrnalt nagu nende fantasy juttude lugemine, kus iga asi peab olema fantaasia, sest nii on... fantastilisem või midagi. Et mitte hobused vaid zyzzid, mitte vein vaid kääritatud bramblamahl. Ma utreerin loomulikult, aga noh.

Vähemalt esialgu pole eriti huvitav, sest kuigi tekstis on korralik infodump, siis peategelasest on ikkagi suva. Ses suhtes, et halvasti pole kirjutatud, aga lisades välismaa võõristusele selle, et me ei tea millestki suurt midagi, siis see on nagu ikka kaugest maast lugemine. Kui miski seda märkimisväärseks ei tee, siis on igav ja peale selle, et miski pole märkimisväärne, siis nagu mainitud, peategelane pole huvitav.

Väga minimaalne ulme igastahes kokkuvõttes. Kirjutatud oli pädevalt, aga kirjutatu polnud jaapanikauge minu jaoks absoluutselt huvitav.

6/10

Kapten Viriseja

Inimlikkus - Katariina Kilk /ml

https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-inimlikkus

 Mmm.

Jutuvõistluse jutud on hakanud Reaktorisse jõudma.

Ma võib-olla projitseerin, aga mul on tunne, et autor mõtles, et see on Jäääärel kõvv lugu, teeme sellest jutu. Võinoh, olupildi. 

Minategelane lõikab ära oma tiivad, et saada inimeseks. Sest inimesed oskavad armastada. Ja selle tõttu heidetakse ta inglite (?) ühiskonnast välja. Kogu lugu.

Iseenesest nagu kirjatehnika on olemas. Et ei ole valus vaadata, kole kuulata. Ainult et antud on pisike pildike. Ma võtsin selle ülalpool kolme lausega kokku. See pole minu jaoks iseenesest veel lugu, see on tükike loost. Võib-olla loo lõpp või algus, no ütleme et selline viiendik. Siin on sisuliselt üks tegu ja paar reaktsiooni sellele teole, paraku mitte väga originaalset reaktsiooni, mõtled, et kuidas teised inglid reageerida võiks, noh, paar võimalust tuleb pähe, need realiseeruvad ka. Ma tahan rohkemat, ühesõnaga.

3.5/10

Maskiga Laksija

KUS! ON NEED TIIVAD! MIS MEELDISID NII MINULE!

KUS! ON NEED TIIVAD? MIS MEELDISID NII MINULE?

Kuni ma usun - Artur Räpp /ml

https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-kuni-ma-usun

Ma olen selle jutu lugemist alustanud kaks korda ja mõlemal korral on pooleli jäänud. Lootsin, et kui liiga kaua seanahka vedada, siis ehk KV võtab selle risti enda kanda, aga tundub, et see plaan läks luhta.

Nonii.

Go, get them, tiger.

Algab sellega, kuidas üks lollaka nimega tüüp loeb teisele pikalt kohvimasina kasutusjuhendit ette. Võinoh, mitte kohvimasina, vaid mingi ulmekompleksi. Aga emotsionaalse haaravuse koha pealt on vähemalt minu jaoks sama huvitav kui kohvimasin.

Uhh.

Ma saan aru, kust mul see kohvimasina-võrdlus tuli. Ma nimelt vajan rohkem kohvi, et aru saada, millest jutt on. Aga tundub et kaks lollaka nimega tüüpi tahavad karjamaalt marjamaale saada. Marjamaaks siis too kompleks, kus vist on elu nagu või sees. Tahavad sisse infiltreeruda kuidagi. Ma loodan, et loost arusaamiseks pole vaja meelde jätta detaile sellest pikast infodumpist, mis näib loo esimene pool olevat. Muidu on lõpus: haa! aga blörgida saab ka ennast koogel-moogelisse kastes - sellest oli loo alguses  juttu! näe, see pikk maailmakirjeldus oli vajalik, et lugeja saaks aru sellest suurest pöördest! aga lugeja on kahjuks kogu info unustanud. 

Okei, midagi sümpaatset näib sellest loos olevat. Kuidas on talv, ja kompleksi on ehitanud kosmosekirbud. Üleüldse mingi putukate vaib on peal.

Ei, nad on tegelikult robotid. Ja skeem sissepääsemiseks on, et saadame ennast pakiga. See on ka vahva, sellest saab aru. On üllatuspakk, aga tegelt on pakis robotite tükid, kes peavad end kokku panema ja siis killima hakkama. Ja lõpus on ka mingit teksti, mis nagu viitaks, et robotid on segaduses ja võib-olla tapavad inimesi, et inimesi kaitsta - no vähemalt mingi mõte oleks nagu jutus sees. See tõstab veidike mu hinnet. 

Me KV-ga mingi hetk arutasime, kuidas meil on tsuti erinevad hindamisskaalad - et mina hindan leebemalt, ja et saada KV hinne, tuleb minu hindest lahutada kaks punkti.

Seega

2.5/10

Maskiga Laksija

Neljane palat - Maarja Kruusmets /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-neljane-palat

Ma vaatasin pealkirja ja mõtlesin, et see pole tõenäoliselt väga hea jutt, sest see pole väga hea pealkiri. Ma tegelikult üldiselt ei diskirmineeri pealkirja järgi, sest mõned väga head kirjanikud on pealkirjade panemises kehvad, aga no mõnikord on selline tunne, et mul on õigus (ja millal mul poleks, eksole).

See on jälle see ajamasina lugude kirjutaja, nagu ma aru saan pärast seda kui ma loen, et kirjutatud on ajamasina kohta. Need jutud pole mulle meeldinud. Äkki ma alateadlikult mõtlesin autori peale hoopis, kui ma mõtlesin, et pealkirja järgi tundub, et see pole hea jutt.

Mees läheb ajas tagasi, et oma haiglas üksinda koroonasse sureva vanaisa käest kinni hoida. Ma pean ütlema, et mul siiralt hakkas seest soe selle peale, nii et ma andestan kohe haigla kohta käivaid ebaloogilisusi rohkem kui ma muidu seda teeks.

No ega seal eriti midagi juhtu ka. Parem kui varasemad jutud, aga noh. 

Vähemalt on see südamlik.

Sellepärast tugev

4/10 

Kapten Viriseja

Barzakh - Catheline Tamm /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-barzakh

See on jutt ristisõdijatest, aga kuna nad ei ole Liivimaal, siis see pole huvitav, sest me ei saa teada, kas püha Maarjamaa põliselanikud sõdisid nendega või mitte ning see on Eesti ajaloos määrava tähtsusega sündmus, mis määrab, mm, asju. Ma tean, ma lugesin Eesti Ekspressi.

See on rohkem meeleolupildike kui jutt, aga meeleolu on väga hästi edasi antud. See tähendab küll, et ma ei oska väga midagi rohkem, et mulle meeldis.

7/10

Kapten Viriseja