https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-kuni-ma-usun
Ma olen selle jutu lugemist alustanud kaks korda ja mõlemal korral on pooleli jäänud. Lootsin, et kui liiga kaua seanahka vedada, siis ehk KV võtab selle risti enda kanda, aga tundub, et see plaan läks luhta.
Nonii.
Go, get them, tiger.
Algab sellega, kuidas üks lollaka nimega tüüp loeb teisele pikalt kohvimasina kasutusjuhendit ette. Võinoh, mitte kohvimasina, vaid mingi ulmekompleksi. Aga emotsionaalse haaravuse koha pealt on vähemalt minu jaoks sama huvitav kui kohvimasin.
Uhh.
Ma saan aru, kust mul see kohvimasina-võrdlus tuli. Ma nimelt vajan rohkem kohvi, et aru saada, millest jutt on. Aga tundub et kaks lollaka nimega tüüpi tahavad karjamaalt marjamaale saada. Marjamaaks siis too kompleks, kus vist on elu nagu või sees. Tahavad sisse infiltreeruda kuidagi. Ma loodan, et loost arusaamiseks pole vaja meelde jätta detaile sellest pikast infodumpist, mis näib loo esimene pool olevat. Muidu on lõpus: haa! aga blörgida saab ka ennast koogel-moogelisse kastes - sellest oli loo alguses juttu! näe, see pikk maailmakirjeldus oli vajalik, et lugeja saaks aru sellest suurest pöördest! aga lugeja on kahjuks kogu info unustanud.
Okei, midagi sümpaatset näib sellest loos olevat. Kuidas on talv, ja kompleksi on ehitanud kosmosekirbud. Üleüldse mingi putukate vaib on peal.
Ei, nad on tegelikult robotid. Ja skeem sissepääsemiseks on, et saadame ennast pakiga. See on ka vahva, sellest saab aru. On üllatuspakk, aga tegelt on pakis robotite tükid, kes peavad end kokku panema ja siis killima hakkama. Ja lõpus on ka mingit teksti, mis nagu viitaks, et robotid on segaduses ja võib-olla tapavad inimesi, et inimesi kaitsta - no vähemalt mingi mõte oleks nagu jutus sees. See tõstab veidike mu hinnet.
Me KV-ga mingi hetk arutasime, kuidas meil on tsuti erinevad hindamisskaalad - et mina hindan leebemalt, ja et saada KV hinne, tuleb minu hindest lahutada kaks punkti.
Seega
2.5/10
Maskiga Laksija
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar