Kõik puud ei ole ühesugused - Helju Rebane /ml

Lõpuks sai võetud kokku julgus, et minna koroonast hoolimata Kükametsa (nimi muudetud) raamatukogu arvutisaali Reaktoreid lugema ja arvustama. Minu  suureks üllatuseks on Reaktor taudist hoolimata jätkanud ilmumist, tea, kuidas autorid küll julgevad oma raamatukogude arvutitubades käia. Aga noh, kultuuri nimel ollakse nähtavasti kõigeks valmis.

Niisiis. 

Lugu õnnestus läbi lugeda, enne kui ma tundsin tahtmist mölisema ja mõnitama hakata, mis on pluss. Mõne teise alguse puhul oleks ma kohe alguses koolikiusajaks muutunud, siin läheb sellega aega. Nüüd ma pean kogu lugu ühes tükis arvustama.

Lugu on iseenesest lihtne. Tulevikumaailmas on kõik mehed täpselt ühesugused (Mister Universumi järgi tehtud), kõik naised täpselt ühesugused(Miss Universumi järgi tehtud), nad pannakse iga päev juhuslikult paari masina abil, mis maju nihutavad. Mees läheb iga päev koju alati suvaliselt valitud uude majja, kõik mehed kingivad naisele alati sama lõhnaõli, naised mehele sama konjaki. 

Näe, pane see Kraftwerki laul fiilise jaoks käima.

See kestab seni, kuni mees satub naise otsa, kes on Eriline, keeldub talle süüa tegemast, põlgab ära lõhnaõli, sest mis tähendus on kingil, mis on kõigile üks ja seesama. Erilisus-individuaalsus on siin maailmas suur tabu ja kuritegu, nimed on surmanuhtluse ähvardusel keelatud, muidu on kõik igavesti noored ja terved. 

Pealkiri tuleb naise tähelepanekust, et puud on omavahel erinevad, mis on ilmselt selles maailmas väga ebatavaline omadussõna. Sümbol, eksole. 

Selline kuidagi hästi basic düstoopia-lugu. Tulevikus on kõik ühesugused, välja arvatud peategelased, kes julgevad erineda. Natuke selline diibi 14-aastase vaatepunkt.

They laugh at me because I'm different, I laugh at them, because they are all the same.

Kuidagi huvitav, et hoolimata sellest tulevikuküllusest käivad kõik mehed ikka veel tööl. 

Okei, see pöörduv ratas majadega oli üsna vahva, see ka, kuidas paarilisi iga päev juhuslikult vahetatakse. Kõige basicum lugu vist ei ole. Kuigi elemente oleks nagu siin-seal näinud. "Totu Päikeselinnas" sisaldas vist ka üht lugu, kus oli keerlev maja ja siis üks päev läks üks jorss kogemata tund aega varem koju ja kõndis identsesse paraadnasse identsesse korterisse ja siis aeti ta kellegagi sassi ja jama kui palju. Kiviräha "Liblikas" vist mainiti ka ära, et inimesed on nii sarnased, et vahel nad lähevad omavahel sassi ja kogemata satuvad üksteise abikaasadega kokku elama, ilma et keegi tähele paneks. 

Aga selles loos on midagi naiivset, kuidagi retrofuturislikku. Natuke skemaatiline on ka. Mõnes üksikus kohas tuleb pilt silme ette, milline see keskkond on,  aga need kohad on vähemuses.

6/10

Maskiga Laksija

Ja aidaku meid jumal - Veiko Belials /ml

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-ja-aidaku-meid-jumal

Näe, käes on aasta uus. Siin blogis on aga ikka 2020, oktoober veel. Tuleb ruttu sellest välja saada.

Belials on kogenud ulmekirjanik, ma nooremana lugesin talt mitmeid asju, mis meeldisid, saab näha, kuidas see läheb.

Formaadiks näikse olevat siis intervjuu, mis tekitab algul teatavat skepsist, kuna ma olen vist lugenud liigagi palju intervjuusid, kus intervjueerija on oma küsimused kodus valmis teinud ja tulistab need intervjueeritavale otse kindlaksmääratud järjekorras, hoolimata sellest, mida talle vastatakse. Pratchett on  seda stiili töganud, et umbes esimene küsimus on, et kust saate oma raamatutele ideed, Pratchett vastab, et olen need varastanud ja kohe räägin teile, kuidas. Teine küsimus on, et mis su lemmikvärv on.

Tundub aga, et siinne intervjuu on rohkem dialoogi moodi. Ma vist natuke kartsin seda ka, et tuleb lugu infodumpi vormis. Et see formaat ei anna midagi juurde, et intervjueerija ei ole rohkem tegelane kui raamatulehekülg või teleekraan. Aga siin on isegi lootust, et ehk  intervjueerija iseloom või omadused ka midagi mõjutab.

Intervjueerijad ja intervjueeritavad vahelduvad üsna kiiresti, palju nimesid, natuke raske jälgida. Kes on kes ja mida nad teevad ja tahavad? 

See nõks, et tüüp kontrollib, kas valetada saab, selle abil, et vahetab radisti ja baasiülema nimed ära, on päris vahva.

Nüüd tuleb veel mängu küsimus, et mida teevad või tahavad planeedi algsed asukad. Tekib küsimus, et kas nad üritasid põgeneda (klassikaline õudusfilmi troop, kus a la loomad on hirmul, sest nemad teavad enne, et tuleb midagi paha) või lahkusid muul põhjusel.

Siis tuleb veel jutt kividel põhinevast liigist, mis oli täitsa vahva. 

Nonii, ongi läbi.

Tegelikult nagu okei jutt, see dialoogide ja salvestuste formaat ses mõttes isegi töötas, et infot anti edasi just paraja kiirusega. Tegelased olid nagu ka olemas, aga taustal, markeeritult, nad olid ikkagi nagu selleks, et anda sobivas tempos meile selle süsteemi kirjeldus edasi.

Eh. Ma ei tea. Belials nagu kirjutada oskab, halb jutt see polnud. Aga ma kuidagi väga ei vaimustunud ka. 

6/10

Kreeka pähkel - Imre Siil /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-kreeka-pahkel

Jorss korjab surnuaiast kreeka pähkleid (ta on välismaal) ja selle haua omanik annab talle unes nõu. 

Nõu kuulda võtnud, tahab surnu vaevatasu, milleks on haua kordategemine.

See põhimõtteliselt ongi kogu jutt. 

Nagu eelmise kohta pole mul ka siinkohal eriti midagi öelda.

Nii et ma ei pane siia ka hinnet.

Aga see on pigem kompliment vist?
See on tüütu, et nad ilmuvad mitte selles järjekorras, mis ma kirjutanud olen, vaid uuemad esimesena, nii et lugeja peab minema läbi aja tagurpidi, aga elu on juba kord selline!

Ma ei tea, head vana aasta lõppu või midagi.

Peaks ilmselt rohkem purjus olema, et arvamust omada nende asjade kohta. 
Jah. Jah, see tundub nagu hea plaan.

Kapten Viriseja

Tulnukate vaktsiin - Imre Siil /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-tulnukate-vaktsiin

Üks suvaline lohh kutsub teise suvalise lohhi enda juurde tulnukat vaatama, kes koroonavaktsiini olevat toonud. 

Tulnuks tegi neile veini ja läks ära.

Lohhid jõid veini.

Noh. Nagu oleks jutt. Vist. Nagu.

Ma arvan, et ma ei pane hinnet, sest ma ei suuda midagi välja mõelda.

See pole, nagu, kohutav. Hea ka ei ole. Selline... talutav. 

Ma ütleks, et see selline asi võiks olla Reaktori alumiseks piiriks.

Kapten Viriseja

Alma mater - Tim Hornet /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-alma-mater

Tim Hornet kirjutab samadest tegelastest kui varem, nii et siin on kohe teised nõuded mängus.

Siuke sohkar kohe.

Skräppy ja Major tšillivad kõrbes ja lähevad mahajäetud kosmoselaeva sisse. Väljas on kurjad liivaussid, nii et nad ei saa ära minna. Laevas on koljud, mis on ühesugused, aga natuke erinevad, nii et nad eeldavad, et need on kloonide kloonid. Ma ei tea, miks kloonid tulevikus(?) kehvemaks lähevad, kui neid kloonide järgi teha, sest wtf, how do they even science, aga okei. 

Laevas on üks rändom naine lapsega, nii et nad joovad koos teed ja ajavad juttu.

Siis hakkab unerohi mõjuma ja Skräppy ja Major pääsevad õnnekombel külmutusest. Nad jõuavad järeldusele, et ema on kloon, sest ta on lapsega pikalt laevas kinni olnud ja muud pole süüa olnud kui toitelahuses kasvatatud kloone. See pole tõsi tegelikult. Sest kloon on see, kes on eelmise inimese ära söönud, ilma et poeg oleks teadnud, mis toimub, poeg on lihtsalt liha söönud oma arust. Miks ema oli valmis laskma ennast ära sööma ja klooniga asendama, mitte ta ei söönud kloone, ma ei tea. 

Aga Major ja Skräppy lasevad jalga, sest nad on targad poisid ja saavad päevavalguses ussidest mööda. Kuna nad pole pahad poisid, siis nad jätavad emale õpetuse, kuidas usse püüda, et nad ei peaks rohkem kloone sööma. 

Lõpp.

Suht meh jutt, aga midagi halba ei ole.

5,9/10

Kapten Viriseja

Alglaadimine - Martin Jaanus /kv

 https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-alglaadimine

Esimesed paar lauset ja ma juba vihkan seda juttu :)

See on nagu keegi kirjutaks ulmet sellepärast, et ta vihkab inimesi. Ja ulmet. Ja kirjutamist.

„Personaalarvuteid on meile üsna vähe järele jäänud,” mõtiskles Mati. “Võimsad keskserverid ja 9G ühendus teevad ju kõik töö ära … meie ripume vaid juhtmeid pidi terminalide otsas. Aga ise me seda ju tahtsime ...”

Kas selle kirjutas buumer või selle kirjutas buumer?

Hmh. See on nii halvasti kirjutatud, et ma ei oska seda isegi kommenteerida :'(
Kallile lugejale infoks: see on sedasorti jutt, mis pole oma halbuses isegi naljakas. Isegi kurb mitte. Kurbnaljakas... võibolla mingi alkoholi koguse juures. Rääkides alkoholist, ma tulen kohe tagasi!

***

Oppaa. Läheb jälle!

Nii. Nii. Naljakal kombel on ikka hästi sitt kõik. Hästi palju vigu on igal pool. Trükivigu, õigekirjavigu... Stiilivigu on ainult üks ja selle nimi on kogu see jutt.

Peategelane läheb vahepeal HeTerObAarI, sest teatavasti on heterod õnnetud tagakiusatud vähemus. Aka, fuck you, boomer :)

See jutt on NIIIIII HAALLLBBBBBB.

Mis oleks talutav, kui see poleks NIIIIIIIIIIIII PIIIIIIIKKKKKKKKKKKK.

“Ja see kolmas isik seal iseautos olin mina! Kõik, mida nad tegid, oli nende omavaheline siiras armastus - see, mida siin maailmas tänu solvumistele ja muudele juriidiliselt korrektsetele tavadele ei ole!...“

OHMAIGAAD BUUMER, GET A FUCKING LIFE!!111111

Peaks midagi välja mõtlema buumerjuttude jaoks, sest mul pole tavaliselt midagi rohkem öelda, et kõik on saast nende juures, sest tavaliselt kõik on saast nender juures :/

Sest mul tõesti pole rohkem midagi öelda :/

2/10

Kapten Viriseja

Lõplikkuse apoteoos - Reidar Anderson/if

 Hei-hei, olen oma idee fikseerinud ühele hiljutisele jutule, millest enam tendriidid lahti lasta ei suuda.

"Pung hõljus vidukil jätketega tujutult Vanema kõrvale" on fantastiline avang. Alustuseks hinne: 10/10 - nii et hakkame vaatama, kuidas see tasapidi kaheneb.

Okei, esimese lõigu lõpuks on mul teadusterminoloogia ning arhailiste väljendite lõputu põimimise stiilist üsna kopp ees, aga vähemasti on see lõik lõhutud kolmeks lauseks, nii et ütleme, et jätkuvalt 9/10.

Teine lõik viib meid juba süžee juurde, mis tundub olevat planeete hävitav vägi - mm, klassikaline troop, hästi, langetame minu põnevust antud jutu suhtes ainult ühe palli võrra: 8/10. Aaa.... ei, sorri, autoril said otsa sõnad "planeedi" sünonüümide seast ning "sfäär" on lihtsalt liialt matemaatiline ning igav: 7/10. (Õpi kasvõi Tõnu Trubetskylt, "sini-roheline pall" võlub inimesi siiamaani).

Nii, järgmises lõigus leidub sõna "osert" ("oserd"?) - ma ei tea, mida see tähendab, nii ett see langetab minu eneshinnangut - ning järelikult ka hinnet autorile: 6/10, kuni ma saan teada, kas asi on minu harimatuses või on tegu lihtsalt teadusulmeslängiga...

Õhhhh... kes kasutab sõna "sootsium" peale ühiskonnateadlaste, kel enam sünonüüme üle pole. Ma tean, ma tean... isegi olen pruukinud, et erudeeritust emuleerida, aga no ei toimi hästi, kole sõna on lihtsalt, mingit võlu pole, Asimov pääses kunagi sarnase värgiga, aga pragu on lihtsalt igav... 5/10

Järgmisest lõigust nähtub, et autor tunneb päris mitmeid eestikeelseid sõnu. See on kultuuri iseenesliku säilimise perspektiivist hea. Samas on juttu ka erinevatest orgaanilise keemia alusteadmiste baasil loodud ühenditest. Väga kena, põhihariduse tähtsustamine on oluline: 6/10. 

Oooo, pärast seda räägitakse süsteemi kolmandast planeedist! Kui mõnigi lugeja on elementaarse hariduse omandanud, tunneb ta ära viite Maale. Väga hea: ulme peaks olema igaühele ligipääsetav: 7/10!

Nii, siis õpilane on lollim kui "vanem" (kusjuures... ah... okei)...

Väike viide Tolstoile (jah, sellele siin relevantsemale)... kurat, Pung on ikka nii totter nimi (halb allegooria?), jälle "sootsium" - autor juba ilmestas, et ta valib kõige halvamaid võimalikke ulmesõnu; siis toimub mingi teadusrituaal. Väga igav: 5/10.

Samas, puhtalt sõna "käkaskaela" kasutamise eest: 6/10.

Jada-jada, basic science... tõsiselt, kas mitte inimeste põhikoolikeemiaga vaimustamine pole väga 1950ndate teema? (Aga okei, ma pmst austan retrot).

Okei, siis tuleb mingi transtendentse kombitseteema lõik, 5/10.

See osa, kus on:

"Surm."

"Sünd."

4/10.

"Mis teed ka?"

"Ah, nsm"

Kurat, see "Surm." "Sünd" osa kordub või?!

3/10!

Bla-bla-bla, põhikooli keemia...

Sõna "adunud": 4/10.

Oh, jeerum. järgmine osa on lihtsalt kõigi varasemate paremate ja halvemate lõikude taasesitus - punkt maha, sest kehva teksti läbielamine on hullem kui hea taaskogemine... 3/10...

Bla-bla, first contact...

"Kurnajad" on tuus, 4/10!

... ja siis juhtub veidi asju veel, mis mingit tagajärge pole: 3/10.

Kokkuvõtteks: kena keelekasutus, kohtab mõnusaid sõnu, mida sageli ei näe, lugu on pmst sama asi, kui leiab oma kraanikausi äravoolutorust mõne räämatüki, mida sa ei oodanud seal olevat.

3/10.