Lõplikkuse apoteoos - Reidar Anderson/if

 Hei-hei, olen oma idee fikseerinud ühele hiljutisele jutule, millest enam tendriidid lahti lasta ei suuda.

"Pung hõljus vidukil jätketega tujutult Vanema kõrvale" on fantastiline avang. Alustuseks hinne: 10/10 - nii et hakkame vaatama, kuidas see tasapidi kaheneb.

Okei, esimese lõigu lõpuks on mul teadusterminoloogia ning arhailiste väljendite lõputu põimimise stiilist üsna kopp ees, aga vähemasti on see lõik lõhutud kolmeks lauseks, nii et ütleme, et jätkuvalt 9/10.

Teine lõik viib meid juba süžee juurde, mis tundub olevat planeete hävitav vägi - mm, klassikaline troop, hästi, langetame minu põnevust antud jutu suhtes ainult ühe palli võrra: 8/10. Aaa.... ei, sorri, autoril said otsa sõnad "planeedi" sünonüümide seast ning "sfäär" on lihtsalt liialt matemaatiline ning igav: 7/10. (Õpi kasvõi Tõnu Trubetskylt, "sini-roheline pall" võlub inimesi siiamaani).

Nii, järgmises lõigus leidub sõna "osert" ("oserd"?) - ma ei tea, mida see tähendab, nii ett see langetab minu eneshinnangut - ning järelikult ka hinnet autorile: 6/10, kuni ma saan teada, kas asi on minu harimatuses või on tegu lihtsalt teadusulmeslängiga...

Õhhhh... kes kasutab sõna "sootsium" peale ühiskonnateadlaste, kel enam sünonüüme üle pole. Ma tean, ma tean... isegi olen pruukinud, et erudeeritust emuleerida, aga no ei toimi hästi, kole sõna on lihtsalt, mingit võlu pole, Asimov pääses kunagi sarnase värgiga, aga pragu on lihtsalt igav... 5/10

Järgmisest lõigust nähtub, et autor tunneb päris mitmeid eestikeelseid sõnu. See on kultuuri iseenesliku säilimise perspektiivist hea. Samas on juttu ka erinevatest orgaanilise keemia alusteadmiste baasil loodud ühenditest. Väga kena, põhihariduse tähtsustamine on oluline: 6/10. 

Oooo, pärast seda räägitakse süsteemi kolmandast planeedist! Kui mõnigi lugeja on elementaarse hariduse omandanud, tunneb ta ära viite Maale. Väga hea: ulme peaks olema igaühele ligipääsetav: 7/10!

Nii, siis õpilane on lollim kui "vanem" (kusjuures... ah... okei)...

Väike viide Tolstoile (jah, sellele siin relevantsemale)... kurat, Pung on ikka nii totter nimi (halb allegooria?), jälle "sootsium" - autor juba ilmestas, et ta valib kõige halvamaid võimalikke ulmesõnu; siis toimub mingi teadusrituaal. Väga igav: 5/10.

Samas, puhtalt sõna "käkaskaela" kasutamise eest: 6/10.

Jada-jada, basic science... tõsiselt, kas mitte inimeste põhikoolikeemiaga vaimustamine pole väga 1950ndate teema? (Aga okei, ma pmst austan retrot).

Okei, siis tuleb mingi transtendentse kombitseteema lõik, 5/10.

See osa, kus on:

"Surm."

"Sünd."

4/10.

"Mis teed ka?"

"Ah, nsm"

Kurat, see "Surm." "Sünd" osa kordub või?!

3/10!

Bla-bla-bla, põhikooli keemia...

Sõna "adunud": 4/10.

Oh, jeerum. järgmine osa on lihtsalt kõigi varasemate paremate ja halvemate lõikude taasesitus - punkt maha, sest kehva teksti läbielamine on hullem kui hea taaskogemine... 3/10...

Bla-bla, first contact...

"Kurnajad" on tuus, 4/10!

... ja siis juhtub veidi asju veel, mis mingit tagajärge pole: 3/10.

Kokkuvõtteks: kena keelekasutus, kohtab mõnusaid sõnu, mida sageli ei näe, lugu on pmst sama asi, kui leiab oma kraanikausi äravoolutorust mõne räämatüki, mida sa ei oodanud seal olevat.

3/10.