https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-unetuseravi
Iga superkangelane vajab oma kurjamit. Mis oleks Superman Lex Luthorita, Batman Jokkerita, Peeter Paan Kapten Konksuta? Nemesis lisab kohe elule vürtsi. Niisiis on mul hea meel näha, et Reaktorisse on taaskord kirjutanud Reaktsiooni-blogilaste ürgvaenlane Maarja Kruusmets.
Niisiis. Lugu nimega "Unetuseravi" paistab rääkivat Markusest, kellel on - ülla-ülla - unetus. Ei ole miski teda varem aidanud, aga nüüd on Uus Ravim. Uus ravim aitab tal unes reisida paralleeldimensiooni, kus on robotid inimkonna üle võtnud.(aga seda Markus ei tea, ta arvab, et see on ainult korduv uni) Seal kohtab ta Naist, kes on kaunitar ja kellel on ilusad silmad. Me teame, et neist saab lõpuks paar, aga ma ei mäleta, kunas see ametlikuks sai, sest need tegelased ei huvita mind. Igatahes, Markus on unerohuga rahul, näeb neid unesid edasi, magab hästi, töötab raamatupidajana, käib jõusaalis. Ausõna, mul on tunne, et Kruusmetsa kangelased on mingid stock photode tegelased. Neil on mingi selline eriti-tavainimese vaib. Üdini generic.
Niisiis, Markus enne loo algust:
Markuse elu pärast ravi leidmist:Igatahes, selgub, et Markus peab unerohu võtmise lõpetama, sest inimestel on nendega olnud psühhoosid, aga ta on kaval ja vahetab ravimi ühe teisega ära, nii et ta saab selle võtmist arsti käsu vastaselt jätkata. Kas sellest tuleb mingeid probleeme, kas see aitab kuidagi süžee käiku edasi, tekitab mingit pinget? Ei. Vahetus läheb kenasti, ainult et paar kuud hiljem saab tal see ravim ikka otsa. Mis tekitab mulje, et see vahepealne osa oli kuidagi eriti mõttetu. Ma soovitaks panna sinna mingi Sündmuse, midagi, mis asju edasi viib. Samas, need tegelased on sama sügavad kui stock photod, nii et võib-olla ei ole nii lihtne teha sündmusi, mis lugejale korda läheks.
Lõpus saab see ravim otsa, nagu mainitud. Markus on natuke torssis, aga mingit kirge, maniakaalsust või meeleheidet seoses sellega, et ta nüüd oma eluarmastust kunagi enam ei näe, küll ei ole. Aga siis võtab ta oma kallima unenäost kaasa, ja nagu selgub, oli tema kaasatoomine väärt kõiki neid unetuid öid tema elus. Kas te saate aru, kui suur armastus! V.a muidugi see, et enne ta oli suht meh ses asjus, et ta ilmselt teda kunagi ei näe. Aga see ei loe. On eluarmastus. Ja nüüd näevad nad välja niiviisi:
Uhh. Sihuke lapik jutt jälle. Selline idee peale üles ehitatud, et mis siis, kui me läheme unes mingisse muusse maailmasse, mis, olles aus, ei ole just kõige originaalsem motiiv. Teostus on ka, noh, arenemisruumiga.
3/10
Maskiga Laksija
PS: Jääme ootama Kruusmetsa järgmist teost, mille peategelane on ilmselt järgmine:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar