https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-armumine-on-viga
Mul on tunne, et põhiline arvamus loost tekib umbes esimese lõigu pealt ja edasi otsid lihtsalt kinnitust sellele. Igatahes, praegu mulle esimene lõik meeldib, saab näha, kas ülejäänud jutul õnnestub see ära rikkuda.
Kuule, täitsa sümpaatne jutt oli. Mõni võiks plõksida küll, et seda, kuidas peategelane armus ja kuidas tema peas sündis Otsus, oleks võinud sujuvamalt edasi anda, rohkem põimituna, aga tegelikult ei ole see sellise tegelase puhul mu arust viga. Ta on selline lihtne sõjasulane, kes tahab magusat musu, no mis suurt hingepiina ja dilemmasid ja Hamleti-panemist sa ikka tahad. Ilus tüdrik ütleb, et kuule, tee nii, ja no teebki.
See lugu on sihuke tore vaade ühte fantasy-maailma, ühe kurjam-paruni sõjasulase pilgu läbi. Väikese inimese vaatepunkt eksole, arvad algul, et nii-ütelda tähtsusetu tegelase oma, aga hiljem selgub, et mitte päris, mis oli täitsa meeldiv kompvek, ta oleks sellise Ishmaelina ka täitsa töötanud, aga kui ta ise agentsust üles näitas, oli meeldiv üllatus. Kõnepruuk on ka toredasti edasi antud, mõjub loomulikuna.
Tore jutt oli.
7/10
Maskiga Laksija
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar