https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-see-mis-kaob-peost
Miks inimesed kirjutavad tegelasi, kelle tekstist on raske aru saada? Selleks, et ma heidiks?
Sel juhul palju õnne!
Šiiš ta räägib vahepeal nagu Vanameeš, nii et ma võin seda tegelast temana ette kujutada, kuigi ta kirjeldusele üldse ei vasta.
Mingi postapo asi tundub olevat.
Oh man, see jutt on nii palju parem, kui seal on rändom Vanamees vahepeal. Kahjuks ei kesta see kaua, siis me peame hängima mingite tegelastega, kellest mul on eriti suva, sest nad on hästi igavad, kuigi üks neist on kanajalgadega ja teine on natuke nagu Pratchetti Igorid, ainult ilma kõnehäireta.
Aa, ei, see oli täiesti mõttetu kõrvalepõige, nüüd me läheme tagasi selle igava tüübi juurde, kellega Vanamees rääkimas käis ja ta näitab meile surnud tüübi mälukaardi pealt mälestusi, sest lineaarne ja mittekaootiline jutustamisviis on nõrkadele.
Ma ei viitsi rohkem sellest rääkida, seal on metalllinn ja teleporteeruvad alad ümber ja Vanamees on libahunt ja väljas on hiidputukad, aga kõik see on hästi pinnapealne ja igav ja ma ei usu seda maailma absoluutselt.
Lisaks sellele, et taust ja tegelased on lahti kirjutamata ja igavad, puudub kogu jutul eesmärk. Nagu, plotti ei ole, mitte midagi ei ole peale üksikute pildikeste, mis ei moodusta absoluutselt tervikut ja ei ole huvitavad ka. Teinekord on jutud, mis annavad sulle killukesi maailmast ja sa tunned, et sa oled tegevuses sees ja sa tunnetad läbi selle maailma ja sa tahad rohkem teada ja sa usud seda ning siinne jutt on hea näide sellest, kuidas seda on valesti tehtud. Mind lihtsalt ei huvita keegi (peale Vanamehe, aga seda sellepärast, et mu kujutluspildis on see reaalne maailm, kus sees on savist vanamehe multika vanamees, mis on parim osa jutust üldse), mitte ühelgi tegelasel pole eesmärki enne kui umbes lõik enne lõppu ja seega, nagu öeldud, pole ka jutul eesmärki.
3/10
Kapten Viriseja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar