https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-tumeroheline-unistus
Ma olen selle jutu lugemise jaoks ilmselt liiga vähe maganud.
Seda on umbes sama meeldiv ja arusaadav lugeda kui kommenteerimata koodi.
Okei, keegi mainib Viiendat Ratast, nii et mul nüüd kummitab ilmselgelt.
Wifiga kalad on isegi tore leid, aga miks peita nad navigatsioonimaatriksi logistikasektori auditiosakonna ekspansioonipreventatsiooni kell 1352 alla ära? Võinoh, ma oletan, et siin on mingi bürokraatiaparoodiat üritatud, aga millegipärast mul pole naljakas. Lihtsalt väsitav on. Nagu kui "Office space" oleks ainult koosnenud sellest, et too klammerdajatüüp räägib poolteist tundi.
Mul on tunne, et ma olen kuulanud just mingit anekdooti žargoonis, millest ma mitte midagi aru ei saa.
Kirjutatud 2020. aasta Estconi jutukirjutamise töötoas.
Okei, see seletab asja. Ma oletan, et see oli selline asi, kus sa hakkad pihta ja pead kogu aeg kirjutama, kustutada midagi ei tohi, siis kukub kell ja kõigil pastakad lauale. Harjutamine on muidugi tore ja väärtuslik asi. Oleks keegi näiteks filminud, kuidas ma kümneaastasena heliredeleid mängisin (päris kole oli), saaks selle ka ulmeajaloona Reaktorisse üles riputada, nüüd on see väärtuslik teos muidugi kustunud nagu pisarad vihmas. HW katsetused igas vallas aga lükatakse Reaktorisse üles, et järeltulevad põlved saaksid väärtuslikku arhivaale tudeerida. Tänuväärne töö, Reaktori toimetus, tuleviku kirjandusajaloolased ei unusta teie teeneid!
Mina loodetavasti samas unustan.
1.5/10
/ml
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar