27/06/2020

Kummituslik armastuslugu - Meelis Looveer /kv

https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-kummituslik-armastuslugu

Jälle nii pikk lugu ;_;
Äkki seekord hea jutt, samas :)
(Selline väike huumor siis siinkohal.)

Autor tundub kuuluvat koolkonda "ütle, ära näita", mis on üldiselt kirjandusmaastikul ebasoosingus, aga õige geenius käib oma rada ning ei lase enamusel enda elu üle otsutada.

Madelaine, kes elab tundmatus riigis tundmatul ajal, leiab pimeduse hakul varju kummitavast mõisahoonest, kus kammerteener talle öömaja pakub.

Magamistuba on avar, aga askeetlik, laia baldahhiinvoodi ja riidekapiga, tooli ja laia peegliga.

Ma olen kahevahel siinkohal. Askeetlik tähendab tavaliselt vähenõudlikkust ja baldahhiinvoodi ei ole tavaliselt kõige, mm, vähenõudlikum. Samas, kui tegu on tänapäevaga, mida me võime teatud tingimustel mõelda, siis see, et ruumis midagi peale voodi, riidekapi, tooli ja peegli ei ole, on tehniliselt vähenõudlik. Äkki on see pealegi hästi tagasihoidlik baldahhiinvoodi. Äkki see ongi ainult selleks baldahhiiniga, et prussakad laest magajale otse ei kukuks. Tõeline askeet ei laseks end muidugi sellest morjendada, aga siiski-siiski, tänapäeval on meil ikkagi natuke kõrgemad nõuded ka askeetlikkusele.

Stseen:

Noor neiu astub söögituppa, kus askeldab vanaldane kammerteenerihärra. Ta laseb endale toitu serveerida ning sööb, kuni mees ruumis ringi askeldab.

Olles lõpetanud, ütleb naine oma esimesed sõnad:

„Tänan!" 
„Rääkige mulle nüüd mõisast ja selle peremehest, palun!" 

Ok, naine, sa oled seni mehega vahetanud täpselt 16 sõna eile õhtul ja siis sa lihtsalt oled vait kuni sul on plotti vaja teada. See hommikusöök on mingi kõige awkwardim hommikusöök maailmas. Kammerteener arvab vist sama, sest 

Kammerteener ei teinud esialgu naisest väljagi, toimetas nõudega, viies need kööki
Awkward af.

Aga kuna plot peab välja tulema, siis ta tuleb tagasi ja räägib naisele, mis värk on. Värk, kusjuures, pole eriti huvitav: teener elab lossis üksinda, parun reisib mööda maailma, mingi kummitus on ka kusagil. Tüüp lubab naisel mõisa elama jääda kuniks vaja, mis on okei, sest tal on ilmselt igav.

Kummitus on mingi täiega seks mees (kes on tegelikult see "reisiv" parun), kes käib ja ahistab naist päev otsa, kuigi ta ütleb, et teda rahule jäetaks. Kui naine ähvardab ära minna, kui mees tema jälitamist ei lõpeta, anub kummitus põlvili andestust. Selle kohta öeldakse tänapäeval, et punased lipud lehvivad. Mul on tunne, et enne kui jutt läbi saab, on päris paras maiparaad kohal.

Aga kuna kummitus on seksikas, ja jutu autoriks mees, siis naine leiab, et ta tunneb kummitusest puudust, kui see ta korraks rahule jätab ning kui tüüp hommikuks tagasi on, on tal selle üle hea meel. Kui hea? Nii hea:

„Ma hakkan juba harjuma. See on tegelikult isegi veidi põnev," ja ta tegi kummitusele kelmikalt silma.
Kas keegi päris maailmas üldse kunagi kellelegi "silma teinud" on? Käesoleval sajandil, ma mõtlen.

Ma pole kindel, kas autor kirjutab lihtsalt sitasti, või ta viitab vanamoelistele armastuslugudele. Ses suhtes, et jah, ta kirjutab sitasti, aga äkki meelega. 

„Oo jaa, sa oled kauneim ja armsaim õieke, keda ma kunagi näinud olen, armusin sinusse esimesest silmapilgust, kui sa läbimärjana mu lossi jõudsid!"

„Mina olen sinusse ka armunud. Ma olen ääretult kurb, et ei saa sind pikalt ja kirglikult suudelda ning su nahka hellalt silitada. Ma armastan sind!" 

🤢 

Siis muutub naine ise kummituseks ja mees inimeseks, sest seal on selline needus. 

Aga kui keegi ütleb, et ta kummitust armastab, siis saaks naine tagasi inimeseks ja armastaja muutuks kummituseks. Parun lubab naist aidata.

„Sa oled nii hea!" Madelaine oli maha rahunenud ja justkui oma saatusega leppinud.

Sa. Oled. Nii. Hea.

"Sa oled nii hea, sest sa lubad mind välja aidata situatsioonist, kuhu ma sinu tõttu sattusin.
Sa oled nii hea, sest sa lubad üritada teha miinimumi, et päästa mind võibolla pöördumatust situatsioonst.
Sa oled nii hea, sest sa oled valmis ohverdama kellegi teise minu nimel."

Sa. Oled. Nii. Hea.

Soviet Art, USSR culture

See polnud väga hea lugu, aga iseenesest see, et peategelased olid halvad inimesed, ei pea tähendama, et punkte alla peaks võtma. Kirjutusoskuses oli vajakajäämisi, aga ma pakun, et kui palju häid raamatuid lugeda ja harjutada, saab siit midagi edasi arendada.

3,5/10

Kapten Viriseja

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar