https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-jouluohtu-saladus
Kõigi lemmik Maarja kirjutab jälle. Ma mäletan, et viimane kord teda arvustades jõudsin ma järeldusele, et teda pole olemas, aga ma ei mäleta enam miks. Mul oleks võimalik minna tagasi seda arvustust üle lugema, aga siinkohal järgneb homeeriline naer. Ma jätkan eeldusega, et Maarja Kruusmetsa pole olemas, aga ma ei näe, miks see peaks minu arvamust ta lugudest kuidagi mõjutama.
Igastahes, jätkub ajarännu saaga. Mingi mees peab minevikus jõuluvana mängima, sest ta ajamasin otsustas seda, sest... plot ütles nii. See on ainus põhjus.
Tegelane on sama kahemõõtmeline nagu alati, aga tegelt jutt on vahva, sest see on selline natuke naiivselt siiras. Sümpaatne jõulujutuke. Sobib sinna auku, kus ta on. See on vist see teine Maarja, kes kirjutab natuke paremini. Mitte palju, aga piisavalt.
4+/10
Kapten Viriseja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar